Tervist, kodumaa.
Nagu näha, siis ma pole jälle mingi sada aastat mitte midagi kirjutanud. Mõtlesin, et võtan siis ennast kokku ja panen paar rida jälle teele.
Ega üldiselt polegi midagi väga toimunud. Nädala sees teen tööd ja nädalavahetustel tavaliselt magan poole õhtuni ja siis tsillin niisama. Neljapäeviti käin laulmas kah. Eile oli meil kontsert-mis kukkus välja vägagi hästi. Damn, me oleme ikka väga head. Nägin ühte hästi ammust tuttavat, Christoferi, kellesse mul väike crush kunagi oli. (Ma olin siis vist 14 või midagi). Ta tundis ka mu kohe ära ja mul oli ülimalt hea meel selle üle. Et teda nägin siis. Koorikaaslastega hakkan ka juba hästi läbi saama ja nad võtavad mind kui oma. Alguses ei tahtnud nad eriti suhelda, sest norrakatele ei meeldi väga inglise keeles rääkida. Aga nad on nüüd ära harjunud. Ida(üks hästi tore tüdruk, imeliku nimega) kutsus mind täna välja, klubitama aga kuna ma olen omadega täiesti pankrotis, siis jääb see kahjuks ära. Sest olgem ausad-siin väljaskäimine tähendab VÄGA suurt väljaminekut. Ja kuna tulemas on jõulud, siis ma pean vääga hoolikalt oma finantsolukorda jälgima. Tegin juba suure listi, mida kellele osta ja nii. Ja need summad ei ole just kõige meeldivamad. Aga see on ju ainult raha. Jõuludest nii palju, et kes veel ei tea, siis mind leiab just sellel ajal kodumaalt. Ehk siis 21 detsember-4 jaanuar. Seekord saan lausa 2 nädalat kodumaal viibida. Nüüd kui viimane kord käisin, olin ainult 5 päeva ja see oli tõeline mõnitamine. Ses suhtes, et ma nagu ei saanud veel sisse eladagi, kui juba tõusin uuesti õhku ja maandusin Oslo Gardemoenis. Vot nii.
Ega mul eriti palju polegi rohkem midagi öelda. Olen siin hästi palju mõelnud kodu peale ja sellele, mida edasi teha ja mis mu elust üldse saab. Aga ega see, et ma palju mõelnud olen, ei tähenda seda, et ma mingile järeldusele jõudnud olen... No mul on "õnneks" päris kaua veel siin aega jäänud. Lõplikult tulen koju mai lõpus(Kauplesin välja, et tahan varem koju). Muidu oleksin pidanud juuni keskel alles tulema.
Aa.. seda tahtsin ka öelda, et leidsin ühe loo, mis täpselt iseloomustab mu hetkemeeleolu. Michael Buble-Home. Kuulake ja saate aru, mis ma arvan. Kuigi siin on ka tore, on kodus ikkagi parem.
Nüüd lõpetan. Eks varsti annan jälle endast märku.
Olge mõnusad seal. Ja 33 päeva pärast näeme!

Sorry, et ma ei ole viimasel ajal üldse postitusi lisanud. Pole lihtsalt aega olnud. Ja ega eriti pole midagi toimunud ka. Kui see välja arvata, et ma kodus käisin. Nüüd olen tagasi Norramaal ja ootan juba jõuluaega millal jälle tagasi saaks.
Kodus oli tore. Väga tore. Kõik vajalikud inimesed sain nähtud ja kallistatud enam-vähem. Ma veendusin selles, et Tallinn on ikka parim koht. Kõigile teile, kes te kavatsete ära kuskile sõita. Uskuge mind, Tallinnas ei ole tegelikult üldse nii nõme ja jube, kui te arvate. Küll te sellest siis aru saate, kui mõni aeg ära olete olnud. Nii nagu minagi. Mõnipäev kirjutan pikemalt, praegu pean olema asjalik ja tööd tegema. Tsaukaaa.