Ciao!
Tore-tore: Naabrid ei taha jälle oma internetti jagada minuga ja mina istun nagu pommiaugus sel ajal. Praegu on teisipäev (kui ma seda kirjutan), see tähendab 3 nädalat siin olemist. Ja ma pean tõdema, et tunne on küll selline nagu ma oleks alles paar päeva siin olnud. See tähendab seda, et aeg lendab. Ja mida kiiremini aeg lendab, seda kiiremini tuleb aeg, millal mina koju lendan. (Hmmm.. Imelikud laused, ma tean). Kogu asja point on see, et ma ootan kojutulekut. (Koduvisiiti pigem, sest ma olen seal ainult 1-6 nov). Aga ikkagi! Praeguseks on päevakava stabiliseerunud ja enamus päevi on planeeritud. Mu päevaplaan näeb välja umbes selline:

8.40 äratuskell
8.46 äratuskell teist korda
8.50 Fuck Gerda, aja ülesse ennast!8.51 vannituba + kuum dušš
9.00 Aaahh, hommikukohvi (Starbucks!)
9.15 Kjersti tuli Eirikuga tagasi (Hannat lasteaeda viimast)9.20 Mängime/sööme.
10... Eirik jääb magama, vaba aeg. (Tavaliselt istusin netis, aga kuna see käib nüüd nii kuidas ise tahab siis pean mingi muu tegevuse endale leidma)
12..Sööme/mängime.
13..Eirik jääb jälle magama (Ta on nagu karu)
15..Karu ärkab ülesse, tahab jälle süüa ja mängida
16.00 Emme või issi tulevad koju ja minul on vaba aeg
16.00-.... Igavlen? Neljapäeviti käin laulmas. Tutvun raamatuga Ny i Norge(Ehk minu norra keele õpik) siis igavlen. Üritan tegevust otsida endale, kuidagi kasulik olla vms. Õhtuti käin JOOKSMAS ka. Kujutate te seda ette: Mina ja Vabatahtlikult jooksmas?No ja lõpuks lähen magama: (JEI, jälle on üks päev möödas)

Ärge arvake nüüd, et mulle siin ei meeldi: Tegelikult on täitsa tore. Mu „perekond“ võtab mind kui oma last. Eirik on väga tubli. Loodus on hästi ilus. Keele õppimine on tegelikult päris mõnus. Praegu olen siin veel nii vähe olnud, sellepärast ma igavlengi, kuna mul pole siin veel palju tuttavaid. Ma vähemalt loodan, et on nii?!
Uudiseid ka:
· Bård, mu pereisa, käis Berliinis maratoni jooksmas. 42km! VABATAHTLIKULT! Ta on pisut hull. Nagu ta isagi: Kes samamoodi jooksmas käis ja ta on mingi 60aastane? Aga nad mõlemad jooksid lõpuni ja on täitsa elus, ainult et trepist üles-alla käimine ei õnnestu tal just eriti hästi.
· 21-25 september käis meil külas Titta. Üks soomlane, kes praegu elab Eestis. Ja ta tõi mulle 20 kohukest, 2 juustuvorsti kangi ja 1 paki juustu viinereid. Oeh, te oleks pidanud mu emotsioone nägema, kui ma seda koti sisu nägin!
· Kui keegi tahab külla tulla, siis olete iga kell oodatud: Meil on 6 mugavat madratsit ja mitu vaba tuba. Lennupiletid ei ole ka tapva hinnaga. TULGE MULLE KÜLLA!

... Ma olen tähele pannud, et ma ei oska eriti hästi lõpetada. Kui kirjandit kirjutasin siis oli ka see lõpp kahtlane. Ja üleüldse kõik „Lõpud“ on mul imelikud olnud.
Niiet adios mu kullakesed!
*Countdown: 34 days to go.

Tervitused!
Aeg muudki möödub ja möödub. Kusjuures päris kiiresti möödub. Puud lähevad aina punakas-kollasemaks ja ilmad aina jahedamaks. Seoses ilmamuutustega peab ka enda garderoobi täiendama/uuendama. Nii tegin ka mina. Vabal laupäeval käisin Oslos shoppamas. Jõudsin kuskil 1300 kohale ja hakkasin poode kammima. Loomulikult käisin ma üksinda, kuna keegi ei suudaks minuga järge pidada ja ma ei suudaks seda virisemist ära kuulata. Enivei, kui kell oli juba 1700 olin ma lõpuks endale vajaliku kraami kokku ajanud. Mis kuulub vajaliku kraami alla?Nii: Bik-Bokist ühed toredad teksad. Sellised alt kitsenevad, tumedad (Alt kitsenev ja kõrge vöökoht on praegu VÄGA IN!). Siis H&Mist ühe musta-valge kirju sügisjaki. Ma käisin ca. 5 korda seda vaatamas, et kas ikka osta või mitte, kuna ta maksis 698NOKi. Peale pikka kaalumist otsustasin siiski ära osta. (Ise olen ilgelt rahul), lisaks ostsin H&Mist veel sokke ja pesu ja igast pudi-padi. Ja siis kõige lõpuks ühed ägedad saapad. Mustad, ilma kontsata. Nagu ratsanikul. Haha. Lõpuks tundsingi ennast kui peata ratsanik. Üldkokkuvõttes olid mu ostud kõik väga toredad, mis siis, et ma suhteliselt palju raha kulutasin (1470NOKi) Ma siiski olen väga õnnelik. Ja mul oli neid ju VAJA! ;)Niipalju siis shoppingust.
Pühapäeval (Eile) käisin Ole juures filmi vaatamas ja pizza Grandiosat söömas (see on norra rahvustoit, ausalt). Film, mis me vaatasime kandis nime „Happy Endings“ ja see oli suht kahtlane. Üks peategelane oli Sõpradest tuntud Lisa Kudrov alias Phoebe, kes sõprades mängib väga ägedalt aga ülejäänud filmid on tal usually läbi kukkunud, nagu ka see.. No ühesõnaga, seltskond ruulis, mina ja ole ja rumalad naljad, söök ruulis: Pizza oli hea ja kommid olid ka head ja film sakkis. Üldkokkuvõttes oli ikkagi tore. Mõtted ja kirjaread otsas, nii ma lõpetangi.
Järgmise korrani!

SÜGIS..

... on kätte jõudnud. Eile, kui Eirikuga jalutamas käisin, märkasin, et kased on kollased ja tänavad lehti täis. Mis võib tähendada ainult ühte: et varsti tuleb juba lumi maha!(Ok, maybe im rushing with it, aga ikkagi) Te võite mind imelikuks pidada, aga mulle meeldib lumi. Ok, suvi on ka tore.. AGA siis on palav. Koguaeg on vaja otsida varjulist kohta, et päikesepistet ei saa. Talv on tore. Talvel saab suusatada, lumememme teha, või siis lumepallidega teisi loopida, haha! Pole midagi mõnusamat, kui talvisel õhtul jalutamas käia, kui pehmed lumehelbed taevast alla langevad. Võibolla väike tee-termos kaasas. Mmm.. Ma juba ootan seda aega. Enivei, mis ma siin ikka ette ruttan. Tuleb tänases päevas elada, as they say (Kuigi tavaliselt ei kuku see mul eriti hästi välja). Näiteks ka praegu olen juba mõtetega 1. novembris, kui ma KOJU tulen! Täna ostan lennupiletid ära. Mis kõige toredam: Ma tulen koju just sellisel ajal, et saan ka HHC-st osa võtta. Juhhhuu. Nagu ma enne olen maininud siis siin neid pidusi ei juhtu just väga tihti, niiet see tuleb üks RAJUKAS, ma ütlen. Ja ma tahan selle nädala jooksul kõik oma lähedasemad ära näha, niiet ärge kuhugi ära sõitke või muidu!
Niipalju siis tulevikust. Nüüd aga olevikust: Teisipäeval sai 2 nädalat siin olemisest. Mulle tundub, et hakkan vaikselt sisse elama. Enam ei ole koduigatsus nii suur ka, kuigi ma ei saa väita, et ma koju EI igatse. Muideks: Meil käib JÄÄTISEAUTO! Wohoo. Esimesel korral ma ehmatasin päris ära kui seda muusikat kuulsin mis maja eest kostis. Aga päris tore oli: Jäätisemüüja oli naerusuine, ja tema kraam vägagi maitsev! Norra keele õppimine areneb ka vaikselt edasi saan juba päris paljust aru aga ega ma ise väga rääkida ei taha.. Täna on Adoramuse kooriproov ja nädalavahetusel lähme nendega kuhugi laagrisse. Pühapäevaks kutsus Ole Gunnar mind enda juurde filmi – pizza Grandiosa õhtule. Niiet tõotab tulla üks tore ja tegus nädalavahetus. Ja mida tegusamad on mu päevad, seda kiiremini saabub ka november, am i right?;) Lapsehoidmisest nii palju, et Eirik on ikka nii nunnu. Panen ühe pildi ka. Eirik möllas terve päeva ringi ja kui sülle võtsin, siis 4 minuti pärast ta magas. Praeguseks lõpetan.

Järgmise korra ja uute seiklusteni!
Nanny G! ;)

Ma lisan siis selle pildi, mis lubasin. Väikese hilinemise ja töötlusega, kuna SonyEricsson on siiski SonyEricsson. Täna on esmaspäev. See tähendab seda, et enamustel algas uus kooli-ja töönädal. Nii ka minul. Praegu ma olengi tööl, haha. Eirik magab ja mina passin internetis. How easy is that? Ma tunnen, et praegusel hetkel mingit asjalikku juttu ei tule, niiet ma parem lõpetan enne ära, kui suvalist jahu suust välja hakkan ajama. Teie olge seal kodumaal tublid ja toredat nädala algust kõigile!
PS. Kui keegi juhuslikult lähitulevikus Norra satub, siis palun tooge mulle marmelaadi Jänksi ja Maks&Mooritsa Juustuvorsti!
Lavju!

Tere kodumaa!
Täna on juba pühapäev, aeg ikka läheb kiiresti. (Tegelikult venib väga aeglaselt, kui aus olla. Ma lihtsalt sisendan endasse positiivsust niiviisi, ärge küsige) Eniveis. Peaaegu nädal on eelmisest postitusest möödas, niiet ma mõtlesin siis uue lisada. Kust alustada? Hmm.. Adoramuse kooriproov: Möödus edukalt, kõik olid väga sõbralikud ja rõõmsad, et keegi ka välismaalt nendega ühineda tahab. Koori tase oli üllatavalt hea. Laulud head ja lihtsad( minu jaoks vähemalt). Järgmine nädalavahetus on mingi üritus selle kooriga, kus peab 2 päeva järjest kuskil olema.. Ma ei mäleta selle koha nime kahjuks. Igatahes ma veel mõtlen kas ma tahan minna või mitte. Sest tegelikult ma ei tunne sealt ju mitte kedagi ja ega nad ei viitsi väga inglise keeles rääkida, niiet ma kardan, et mul ei ole seal kuigi huvitav ja enamuse aja istuksin üksida. Igatahes ma mõtlen veel. Niipalju siis koorist.
Reedel jäin ma veidikene haigeks, enesetunne polnud just kiita. Ja selline koduigatsus oli peal, et oi-oi-oi, mis tegi olukorra veel hullemaks. Helistasin emmele, kes Itaaliast tagasi jõudis. Tal oli nii hea meel. Mul oli nii hea meel. Aga kurb kah natuke, tekitas veel rohkem seda igatsust. Noh ja ega ma siis lihtne tädi pole: Oskan enda igatsust ise veel suuremaks teha: Helistasin Rasmusele ka. Ta hakkas just Bad Jamile minema. Hmm. Arvake ära kas ma oleks ka tahtnud sinna minna või jaa?! Ühesõnaga kassisin natukene ja siis kella 2 paiku jäin lõpuks magama. Laupäev see-eest oli tore. Hommikul oli veel natuke tõbine olla. Väike Coldrex, Paracetamol + meega tee tegi olemise täiesti inimlikuks. Kella kolme paiku helistas Ole, kes kutsus mind Drammenisse. Kell 18.20 astusin bussipealt maha ja seal ma olingi. Kõigepealt läksime „Pigeoni“ sööma, võtsin endale lasange, mis maitses väga hästi. Ja pärast võtsin shokolaadi muffini, mille eest ma maksin 70 eeki? Jällekord veendusin selles, et Norra on väga väga kallis maa. Peale head sööki läksime jõe äärde jalutama (Ma üritan millalgi hiljem siia pildi ka sellest panoraam-vaatest soetada. Kui te hästi hoolikalt vaatate, siis leiate ka minu vasakust nurgast. Kvaliteet on selline nagu ta oin kuna fotoaparaadiks oli Ole SonyEricssoni telefon, hehe.) Päris mõnus oli jalutada. Kell 22.00 hakkas film. (My ex-super-druper-girlfriend vms) Ma ei mäleta selle filmi nime täpselt. Aga SUHT naljakas oli. Loopisime üksteist popkorniga jne. Film ise oli ka naljakas muidugi, selline tõeline Ameerika film, täielikult etteaimatav, aga siiski tore. Film läbi, kannikad istumisest valusad, läksime veel natukeseks jalutama, sest mul oli bussini ca. 45min aega. Istusime rongijaama, jõime kuuma kohvi (mille me 7-elevenist ostsime) ja nautisime ilma ja vaadet (mis oli samuti jõe peale, aga lihtsalt teiselt poolt ja uue nurga alt) Kell 00.22 läks buss Oslo poole. Pileti eest ma ei maksnud, jälle. Igatahes.. Mu kojumineku plaan oli selline: Drammen-Oslo buss Oslo-Lillestrøm rong, Ja siis Öö-bussiga Lillestrømist Fjerdingbysse. Aga üllatus-üllatus, rong hilines ja ma jäin sellest bussist maha. Mõtlesin siis mis teha: Kas minna jala (mingi 5-6km), helistada Kjerstile ja ta järgi kutsuda (kell oli 2 öösel) või siis takso võtta. No ja kuna ma olen laisk ja käia ei viitsi, ning Kjerstit ülesse ei tahtnud ajada, siis võtsingi takso. Nagu enne juba ütlesin, siis vahemaa on mingi 5-6km. Ja arvake ära kui palju ma takso eest pidin maksma?! 135NOKI!!!See on 270.- Ma saan tallinnas selle raha eest Tulika taksoga kesklinnast koju ja kesklinna tagasi sõita. Röövlikari ma ütlen! Ühesõnaga oli laupäev väga kulukas päev. Niipalju siis sellest, mis toimunud on.
Tulevikuplaanidest ka: Ma olen vaikselt juba lennupileteid vaadanud ja Kjerstiga rääkinud, et ma tahan Oktoobri lõpu poole koju minna/tulla. Ja ta oli nõus. WOHOOOO! Täpsemad kuupäevad annan millalgi hiljem teada. Siis, kui ma ise ka tean. PS. Ma hoian presidentikandidaadile T.H.Ilvesele pöialt. Minge minu eest 23-dal. Estonia juurde uut laulvat revolutsiooni tegema.

*Until the next time: Take care, mu lillekesed.

HeyHeyHey! JNüüd siis nädal tänase seisuga siin oldud. Tunne hakkab juba natukene kodusemaks muutuma, enam ei ole sellist tunnet nagu maal vanaema juures oleks. Norra keelega on lood nagu nad on: hädavajaliku jutu saab räägitud aga kui tänaval keegi midagi seletama või pakkuma tuleb, on esimene reaction:“I dont speak norwegian, sorry“. Ja tavaliselt see aitab. Nii: Ole Gunnariga on esimene retk Oslos tehtud. Ega me eriti midagi ei teinudki, käisime ta emale sünnipäeva kinki ostmas (loe: väga boooring ja närvesööv). Peale seda võtsime Deli de Lucast väikse lõunasöögi ja suundusime Vigelandi parkiJ. Suht mõnus oli seal hängida ja teha mitte midagi. Olel oli fotokas ka kaasas ja ta ilgelt piinas mind sellega. (Ma panen ühe pildi sellest ka siia). Peale söömist, fotosessiooni ja lolluste tegemist läksime tagasi kaubanduskeskusesse ( Siin on iga nurga peal H&M, Bik-Bok edc, niiet PARADISE 4 me! ;)) No ja peale seda läksime koju. Veel üks tore uudis minu jaoks; Bord leidis mulle koori, kuhu laulma minna, see oli ka tore uudis. See pidi suht pro olema. Neljapäeval on esimene kord siis. Lookin forward to that. Ja sellega head uudised ei lõppe minu jaoks: Hanna sai lasteaia koha, niiet ma ei pea teda enam hoidma, Juhhuuuu. Täna oli mul vaba päev, käisin politseis, sain oma passi tagasi (Nad panid mingisuguse ägeda norra-värgi sinna. See näeb välja täpselt nagu USA-Viisa:D). Siis läksin üksinda Oslosse. Võtsin de Lucast latte, istusin parki, muru peale ja lugesin raamatut (Sophie Kinsella „The Undomestic Goddess“. Ülejäänud päeva logelesin niisama. Tervitan oma ema, kes hetkel on itaalias, siis rasmust, kes toredasti koolipinki nühib. Eiket: Loodan, et leiad varsti endale uue ja ägeda töökoha. Siis Annit, kellel läpakas ära varastati, kui ta ise kodus, dushi all oli. Chrissut, kes koolis ja tööl koguaeg on ja üldse ei puhka.Üldiselt ma üritan varsti ennast kodumaale veitsaks sebida, loodetavasti oktoobri lõpu poole, sest ma juba igatsen teid! Ja ühe raju peo Hollivuudis peab ka maha panema. (Siin põhimõtteliselt mul mingeid selliseid võimalusi pole, kuna ööklubid pannakse kell 2 juba kinni, ja ega mul poleks väga kellegiga minna kah). Til´ the next time!Klemmer, Gerda. PS. Lisan oma norra telefoninumbri ka siia, et smsige või helistage mulle vahest: +4794244343. Cheers, babes.

Tsauka! Üle pika aja saan siis uuesti internetti, kuna naabrid avastasid, et ma nende wifi ühendust pätsan ja panid mulle blocki peale (bastards). Meie isiklik internet saabub alles ca. nädala pärast, niiet pean niikaua ilma netita hakkama saama. Esimesed päevad tööpostil on möödas ning kulgenud suhteliselt rahulikult. Hanna (äsja 5-seks saanud drama-queen) on ennast suhteliselt hästi üleval pidanud, vahetevahel viskab mõned teravused aga üldiselt saame lahedasti hakkama. Ta on KOHUTAVALT jutukas ja vahest on mul selline tunne, et tahaks talle mäkaiveri tebiga suu kinni teipida või siis lihtsalt suu vatti täis toppida. Ei tegelikult ma ei ole nii lapsevaenulik, ausõna. Üldiselt loodan ma, et Hanna saab ruttu lasteaia koha, et ma temaga päev läbi jändama ei pea. Ta ei ole oma venna vastu väga sõbralik ka, kuna too pälvib hetkel pisut rohkem tähelepanu, kui Hanna. Ja see tekitab printsessil oioi kui suurt meelehärmi. Eirik, kes üldiselt on suht memmekas ja teiste süles absoluutselt ei ole, harjus minuga esimese 2 tunniga ära ja nüüd ainult minu süles istukski. Kui digika endale ostan, siis kindlasti panen pildid ka neist kahest toredast siia. Ja üleüldse mu Uuest kodust.
Koduigatsust, kui sellist veel pole, kuigi mõnest asjast tunnen puudust küll: First of all, oma kallist Rasmusest, pea vastu honeybee! Ma varsti tulen koju natukeseks ja siis ma veedan 90% oma sealoleku aja Sinuga. Ma loodan, et sa seal lollusi veel ei tee;). Second of all: Tallinna vanalinnast. Seal on ikka kuradima mõnus jalutada. Siin on küll mäed ja super loodus aga vanalinnas on kõik tuttav ja hubane ja mõnus. KODUNE. Third of all: oma peret ja sõpru. Emme ja vanaema, Perit, Urss, Eike, Anni, Maku ja kõik teised! Kui koju tulen, tahan teid KÕIKI näha!
Õhtuti on siin kaminatoas päris mõnus istuda, lambanaha peal, kuulata kuidas Bard uusi lugusid klaveril meisterdab, vaadata aknast välja, kus päike veel vaikselt mägede tagant kumab ja kerget helki ka järvele läidab. Vaba aega on siin üldiselt rohkem, kui ma arvasin. Lapsi tuleb hoida kuskil 4-5h päevas, kusjuures sellest ca. 3h Eirik magab ja tunnikese vaatab Hanna TV-d. Homme (Reedel, 8 aug.) lähen arvatavasti Oslosse, Olega kokku saama. Lähen vaatan poodides ka veidi ringi. Kuigi raha praegu eriti ei ole, haha. Pean endale veel norra telefoni numbri ostma, et ma teile eestisse helistada saaksin ja oma uute norra sõpradele ( keda praegu on veel väga-väga vähe) ka. Nädalavahetusel lähme Kjerstiga IKEASSE shoppama:D Ostame igast ägedaid asju mulle tuppa. Aga praeguseks ma lõpetan.Kiip it riil, beibed! Igatsen teid! :* PS. Andke teada, kui midagi ägedat juhtunud on või lihtsalt.. ma ei tea, tehke vähemalt sellist nägu et te igatsete mind, mul hakkaks siis palju kergem. Muah, babes! PS2! Kui ma asju väikse hilinemisega teile edasi annan siis ärge pahandage. Ma lihtsalt õhtuti vahest kirjutan selle teksti juba valmis mida ma kavatsen bloogi panna. U know. Et siis jah.
SAVNER DEG!

Tervitused Norrast!
Jõudsin siis lõpuks kohale. Mingeid erilisi tundeid/emotsioone nagu polegi veel.. Selline tunne on, nagu oleks maal vanaema juures või midagi. Mu uus kodu on üldiselt väga armas: Maja on hästi suur(4 korrust), asub mäenõlval ja vaade aknast on mägedele ja suurele järvele. Superluks, ühesõnaga. Eile tegin ümbruskonnas mini-tuuri kah, kõik majad on suhteliselt ühesugused. See on tänuväärne, et kõik on hästi puhas ja korras. Ei ole konisid ega prahti maas vedelemas.
Ilm on ka enam-vähem OK, pisut tuuline. Nädalavahetusel lähen Oslo kesklinna, Ole Gunnariga tsillima. Peab ikka kohustusliku vigelandi pargi ka ära nägema and so on. Praegu ei oskagi rohkem midagi kirjutada. Eks kui emotsioone/kogemusi juurde tuleb, tuleb ka teksti pisut rohkem. Seniks: Päikest teile seal Eestimaal!

Hey-Ho! Täna on siis viimane päev kodumaa pinnal. Otseloomulikult peab selle puhul vihma kallama, et olukorda veelgi masendavamaks muuta. Siin ma siis istun, keset tuba üks suur kohver, kuhu ma pean oma asjad kõik mahutama. Tegelikult pole see kohver üldse nii suur ja ta ei taha üldse mu asju ära mahutada. Tegin riidekapi lahti: TÜHJUS. Tegin sahtli lahti: TÜHJUS. Kuidagi imelik tunne on. Selline.. Tühi. Ma südamest loodan, et mu uues Norra kodus on mul oma toas internet, et saaksin Teie Kõikidega suhelda. Ma ei viitsi väga halada ka siin.. niiet ma praeguseks lõpetan selle teema ja räägin teile parem ühest toredast üritusest mis nädalavahetusel aset võttis.
Nimelt toimus siis minu niiöelda Farewell-Party. Alustasime R.I.F.F.is, kus kokteili hind on 15.-(juhuu). Ja nagu näha oli, siis keegi ei pipardanud ka nende jookidega. Terve laud oli lookas koguaeg. Nii, edasi liikusime club Hollywoodi, kus toimus legendary HHC. Rahvast oli ukse taga nagu murdu, jube trügimine ja õiendamine toimus koguaeg. No meie Rasmusega olime targad, ja vältisime järjekorda ning trügisime SUJUVALT ukseni, kus võttis sisse saamine a´la 2 minutit. Ülejäänud kompanii jõudis peole ca pool h hiljem. Perit Chris jõudis vist tund aega hiljem, sest ta ootas mind õues, kuigi ma olin juba kolmanda kokteili juures ja viis tantsu ära teinud:D (Sorry bout that, babes). Ühesõnaga, sai palju nalja, sai palju tantsida. Nägin palju tuttavaid ja palju võõraid. Võin vist öelda, et õhtu oli kordaläinud.
Tänan kõiki osavõtjaid ja teeme diili, et Welcome-Party tuleb veel vägevam.
* Special thanks to Rasmus 4 a great afterparty;)
Lisan ühe toreda pildi ka siia meie väiksest peost. Rasmusel on lihtsalt nii tore nägu peas siin.