Ciao!
Tore-tore: Naabrid ei taha jälle oma internetti jagada minuga ja mina istun nagu pommiaugus sel ajal. Praegu on teisipäev (kui ma seda kirjutan), see tähendab 3 nädalat siin olemist. Ja ma pean tõdema, et tunne on küll selline nagu ma oleks alles paar päeva siin olnud. See tähendab seda, et aeg lendab. Ja mida kiiremini aeg lendab, seda kiiremini tuleb aeg, millal mina koju lendan. (Hmmm.. Imelikud laused, ma tean). Kogu asja point on see, et ma ootan kojutulekut. (Koduvisiiti pigem, sest ma olen seal ainult 1-6 nov). Aga ikkagi! Praeguseks on päevakava stabiliseerunud ja enamus päevi on planeeritud. Mu päevaplaan näeb välja umbes selline:

8.40 äratuskell
8.46 äratuskell teist korda
8.50 Fuck Gerda, aja ülesse ennast!8.51 vannituba + kuum dušš
9.00 Aaahh, hommikukohvi (Starbucks!)
9.15 Kjersti tuli Eirikuga tagasi (Hannat lasteaeda viimast)9.20 Mängime/sööme.
10... Eirik jääb magama, vaba aeg. (Tavaliselt istusin netis, aga kuna see käib nüüd nii kuidas ise tahab siis pean mingi muu tegevuse endale leidma)
12..Sööme/mängime.
13..Eirik jääb jälle magama (Ta on nagu karu)
15..Karu ärkab ülesse, tahab jälle süüa ja mängida
16.00 Emme või issi tulevad koju ja minul on vaba aeg
16.00-.... Igavlen? Neljapäeviti käin laulmas. Tutvun raamatuga Ny i Norge(Ehk minu norra keele õpik) siis igavlen. Üritan tegevust otsida endale, kuidagi kasulik olla vms. Õhtuti käin JOOKSMAS ka. Kujutate te seda ette: Mina ja Vabatahtlikult jooksmas?No ja lõpuks lähen magama: (JEI, jälle on üks päev möödas)

Ärge arvake nüüd, et mulle siin ei meeldi: Tegelikult on täitsa tore. Mu „perekond“ võtab mind kui oma last. Eirik on väga tubli. Loodus on hästi ilus. Keele õppimine on tegelikult päris mõnus. Praegu olen siin veel nii vähe olnud, sellepärast ma igavlengi, kuna mul pole siin veel palju tuttavaid. Ma vähemalt loodan, et on nii?!
Uudiseid ka:
· Bård, mu pereisa, käis Berliinis maratoni jooksmas. 42km! VABATAHTLIKULT! Ta on pisut hull. Nagu ta isagi: Kes samamoodi jooksmas käis ja ta on mingi 60aastane? Aga nad mõlemad jooksid lõpuni ja on täitsa elus, ainult et trepist üles-alla käimine ei õnnestu tal just eriti hästi.
· 21-25 september käis meil külas Titta. Üks soomlane, kes praegu elab Eestis. Ja ta tõi mulle 20 kohukest, 2 juustuvorsti kangi ja 1 paki juustu viinereid. Oeh, te oleks pidanud mu emotsioone nägema, kui ma seda koti sisu nägin!
· Kui keegi tahab külla tulla, siis olete iga kell oodatud: Meil on 6 mugavat madratsit ja mitu vaba tuba. Lennupiletid ei ole ka tapva hinnaga. TULGE MULLE KÜLLA!

... Ma olen tähele pannud, et ma ei oska eriti hästi lõpetada. Kui kirjandit kirjutasin siis oli ka see lõpp kahtlane. Ja üleüldse kõik „Lõpud“ on mul imelikud olnud.
Niiet adios mu kullakesed!
*Countdown: 34 days to go.